IT-ettevõtte üleviimine Eestisse: struktuur, konto, meeskond

Mitte „0% maksu“ pärast: see kehtib ainult ettevõttesse jäävale kasumile. Tegelikud põhjused on ettevõtte täielikult digitaalne juhtimine, arusaadav järelevalve, pangad ja e-raha asutused (EMI), kes töötavad IT-tuluga, ning otsene ligipääs ELi turule ilma filiaalideta. Miinus on range vastavuskontroll: pank, register ja Maksu- ja Tolliamet vaatavad äri sisu, mitte ainult dokumente.

Kolm tüüpilist stsenaariumi:

Ukraina kodanikud asutavad Eesti ettevõtte ja avavad sellele konto üldistel alustel: pank või e-raha asutus hindab äri, tegelikke kasusaajaid ja raha päritolu nagu iga mitteresidendi puhul.

OÜ saab asutada eemalt digiallkirjaga, näiteks e-residendi digi-ID-ga. Kiirmenetluses vaatab registripidaja avalduse läbi hiljemalt järgmisel tööpäeval ja riigilõiv on 265 eurot; tavamenetluses on riigilõiv 200 eurot ja menetlus kestab kuni viis tööpäeva. Minimaalne osakapital on 0,01 eurot, kuid panga ja tulevaste tehingute jaoks on mõistlik sissemakse 2500-10 000 eurot. Kui ettevõtte aadress on välisriigis, on kontaktisik Eestis kohustuslik. Juriidiline aadress on teenusepakkuja juures või päris kontoris.

Kohe üle: lepingud klientidega (kolmepoolsete loovutuslepingutega), tarkvara õigused (intellektuaalomandi võõrandamisleping koos hindamisega), domeenid ja kontod. Hiljem: töötajad – pärast konto avamist ja ettevõtte tööandjana registreerimist.

Kõige pikem etapp. Järjekord, mis töötab:

• Kõigepealt ELi tegevusloaga e-raha asutus (EMI): konto avatakse kiiremini kui pangas, mitteresidente võetakse vastu ja tegevuse alustamiseks sellest piisab.
• Mõne kuu käibe järel taotlus Eesti või muu Euroopa panka valmis ajalooga: väljavõtted, lepingud, aruanded.
• Pangapakett valmistatakse ette enne taotlust: äri kirjeldus, tegelike kasusaajate skeem, raha päritolu, peamised vastaspooled. Keeldumine jätab jälje ja kordustaotlus on raskem.

• ELi kodanikud: tööleping ja registreerimine Maksu- ja Tolliameti (MTA) töötamise registris (TÖR) hiljemalt tööle asumise hetkeks.
• Kolmandate riikide kodanikud kuni aastaks: lühiajalise töötamise registreerimine Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) ja D-viisa; pikemaks ajaks tähtajaline elamisluba töötamiseks. Palk peab olema vähemalt Eesti keskmine (2092 eurot alates 5. märtsist 2026 esitatud taotlustele). Täpsemalt eraldi artiklis.
• Kaugtöötajad teistes riikides: leping Eesti ettevõttega on võimalik, kuid riigis, kus inimene füüsiliselt töötab, tekivad ettevõttel tööandja kohustused ja mõnikord ka püsiv tegevuskoht. Ühe-kahe inimese puhul on see talutav, meeskonna puhul on vaja kohalikku struktuuri või EORi.
• Asutaja elamisluba: elamisluba ettevõtluseks (vähemalt 65 000 eurot Eesti äriühingu osakapitali, mille eest on Eestis soetatud põhivara) või idufirma viisa Startup Estonia kaudu projektidele, mis läbivad selle hindamise.

Ettevõte maksab tulumaksu 22/78 ainult kasumi jaotamisel (dividendid) ja teatud muude väljamaksete puhul, näiteks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Käibemaks 24% lisandub pärast käibemaksukohustuslaseks registreerimist, mis on kohustuslik, kui Eestis tekkinud käive ületab kalendriaastas 40 000 eurot (IT-teenuseid teiste ELi riikide ettevõtetele maksustab pöördmaksustamise korras teenuse saaja). Eesti töötajate palkadele lisandub 33% sotsiaalmaks. Kui juhatuse liige elab füüsiliselt teises riigis, võib see riik pidada ettevõtet tegeliku juhtimiskoha alusel oma maksuresidendiks. See on peamine struktuurne risk, mis tuleb lahendada enne kolimist, mitte pärast.

Valmis dokumentidega: registreerimine nädala jooksul, e-raha asutuse konto mõne nädalaga, esimesed kolmandate riikide töötajad 2-3 kuuga (registreerimine kuni 15 tööpäeva ja D-viisa kuni 30 päeva), pangakonto mitme kuuga, kui käibeajalugu on tekkinud. Tasu lepime kirjalikult kokku pärast sissejuhatavat kõnet: see sõltub meeskonna suurusest ja riikidest, kust äri tuleb.