Liigu põhisisu juurde

Ettevõtte asutamine ja äriühingu struktureerimine Eestis

Esindame Eesti äriühingute omanikke, kes vajavad konkreetse ühinguõigusliku ülesande täitmiseks juristi, mitte registreerimisagenti: Eesti osaühingu või valdusstruktuuri asutamine, osaühingu osa müük ehk osa võõrandamine, juhatuse liikme vahetus, osakapitali suurendamine või oma eesmärgi täitnud äriühingu likvideerimine. Kõike seda saab teha Tallinnasse sõitmata – digitaalse allkirjaga, notari juures videosilla vahendusel või volikirja alusel – ja me ehitame asja sellest lähtuvalt üles juba esimesest kõnest.

Osaühingu osa võõrandamine sõltub ühest reeglist. Äriseadustiku § 149 lõike 4 järgi peab osa võõrandamine olema notariaalselt tõestatud ning tehingu tõestanud notar teavitab sellest äriregistrit kahe päeva jooksul; ostja saab osanikuks siis, kui see on kantud registri osanike nimekirja (§ 149 lg 4¹). Notarita saab osa müüa üksnes siis, kui osakapital on vähemalt 10 000 eurot, täielikult sisse makstud ja kõik osanikud on põhikirjas notariaalsest vormist loobumisega nõustunud (§ 149 lg 6). Enne seda kõike tuleb lugeda põhikirja: see otsustab, kas teistel osanikel on ühekuuline ostueesõigus või tuleb neilt saada nõusolek, ja põhikirjaga nõutud nõusolekuta tehtud võõrandamine on tühine (§ 149 lg 2 ja 3).

Välismaal elavale omanikule ei pea Eesti notar tähendama lennureisi. Notariaaltoimingu saab teha videosilla vahendusel ja allkirjastada digitaalselt (notariaadiseaduse § 14 lg 7) ning Notarite Koda loetleb nii tehtavate toimingute hulgas osaühingu osa müügi ja pantimise, äriühingu asutamise ja volikirjad – osalejatele ükskõik kus, kes saavad end digitaalselt tuvastada ja digitaalselt allkirjastada; otsuse teeb notar igal juhtumil eraldi. Teine võimalus on notariaalses vormis volikiri, sest notariaalse tehingu tegemiseks antud volitus peab olema samas vormis (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lg 3). Mis ei toimi, on osa võõrandamise allkirjastamine välisriigi notari juures: kui Eesti õigus nõuab notariaalset tõestamist, ei piisa välisriigis tehtud ja apostilliga kinnitatud notariaaltoimingust, kui välisleping ei sätesta teisiti (notariaadiseaduse § 56 lg 4).

Jurisdiktsioonide loend

Vaadake täielikku loendit jurisdiktsioonidest, kus seda teenust osutatakse.

Milline ühingu muudatus vajab notarit ja millest alates see kehtib

Äriseadustik ja äriregistri seadus, terviktekstid loetud 21. oktoobril 2026; riigilõivud riigilõivuseaduse §-de 23, 62 ja 63 järgi. Notariaaltoimingu võib teha videosilla vahendusel. Digitaalne allkirjastamine tähendab Eesti ID-kaarti, e-residendi digi-ID-d, Smart-ID-d või Mobiil-ID-d – vahendeid, mida ettevõtjaportaal aktsepteerib.

MuudatusKes otsustabVormMillest alates kehtib
Osaühingu asutamineÜks või mitu asutajat, füüsilised või juriidilised isikud (§ 137)Ettevõtjaportaali kaudu, kui kõik osalejad saavad digitaalselt allkirjastada. Muul juhul notariaalselt tõestatud asutamisleping ja põhikiri, millele asutaja esindaja võib alla kirjutada notariaalselt kinnitatud volikirja alusel (§ 138 lg 4). Osade eest tasutakse täies ulatuses enne avalduse esitamist (§ 140 lg 2)Äriühing tekib äriregistrisse kandmisest (§ 2 lg 3). Riigilõiv 200 eurot, kiirmenetluses 265 eurot
Osa müük või võõrandamineOsanik, arvestades teiste osanike ühekuulist ostueesõigust, kui põhikiri ei sätesta teisiti, ja põhikirjaga nõutud nõusolekut (§ 149 lg 2 ja 3)Notariaalselt tõestatud (§ 149 lg 4). Ei ole nõutav, kui osakapital on vähemalt 10 000 eurot, täielikult sisse makstud ja kõik osanikud on põhikirjas notariaalsest vormist loobunud (§ 149 lg 6)Registri osanike nimekirja kandmisest (§ 149 lg 4¹). Notariaalsest vormist loobumise korral siis, kui ühingut on teavitatud ja võõrandamist tõendatud (§ 150 lg 1)
Juhatuse liikme vahetusOsanikud või nõukogu, kui see on olemas. Uus liige peab andma nõusoleku (§ 184 lg 1); liikme võib tagasi kutsuda ja liige võib tagasi astuda põhjusest sõltumata (§ 184 lg 3 ja 7)Uue liikme isiklikult allkirjastatud avaldus, notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Välisriigis kinnitatud allkiri vajab apostilli või legaliseerimist, kui välisleping ei sätesta teisiti (§ 144 lg 3; äriregistri seaduse § 40 lg 1)Registrile tuleb teatada viivitamata (äriregistri seaduse § 37 lg 1) ja registripidaja vaatab avalduse läbi viie tööpäeva jooksul (§ 41 lg 3). Riigilõiv 25 eurot
Põhikirja muutmineOsanikud vähemalt kahe kolmandikuga häältest, kui põhikiri ei nõua suuremat häälteenamust (§ 175 lg 1)Avaldus koos otsuse, protokolli ja põhikirja uue tekstiga, notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud (§ 175 lg 2; äriregistri seaduse § 40 lg 1)Registrisse kandmisest (§ 175 lg 2). Riigilõiv 25 eurot
Osakapitali suurendamineOsanikud vähemalt kahe kolmandikuga häältest. Olemasolevatel osanikel on eesõigus osi märkida proportsionaalselt oma osadega ja selle välistamiseks on vaja kolme neljandikku häältest (§ 192 lg 1, § 193 lg 1 ja 3)Rahaline või mitterahaline sissemakse: iga rahas hinnatav võõrandatav vara, kuid mitte kunagi teenused ega töö; selle hindab juhatus ja audiitor kontrollib seda, kui osakapital või uus osa on vähemalt 25 000 eurot (§ 142, § 143, § 194)Avaldus kuue kuu jooksul otsuse tegemisest; osakapital loetakse suurendatuks registrisse kandmisest (§ 196 lg 3 ja 4)
Lõpetamine ja likvideerimineOsanikud vähemalt kahe kolmandikuga häältest; likvideerijateks saavad juhatuse liikmed, kui ei otsustata teisiti (§ 202 lg 1, § 206 lg 1)Teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teadaolevatele võlausaldajatele, kellel on nõuete esitamiseks neli kuud (§ 212, § 213)Vara jaotatakse ja registrist kustutamist taotletakse mitte varem kui kuus kuud pärast lõpetamise registrisse kandmist ja teate avaldamist (§ 216 lg 2, § 218 lg 1). Kustutamisel riigilõivu ei ole
Välismaa äriühingu filiaali registreerimineVälismaa äriühing, kes nimetab filiaali juhataja (§ 385 lg 1)Filiaali juhataja avaldus koos ametliku väljavõttega, mis tõendab äriühingu olemasolu tema asukohariigis (§ 386 lg 1 ja 2)Registrisse kandmisest (§ 386 lg 5). Filiaal ei ole juriidiline isik ja tema kohustuste eest vastutab välismaa äriühing (§ 384 lg 2)

Kuidas viime läbi osa võõrandamise, juhatuse liikme vahetuse või uue struktuuri loomise:

01

Tutvume äriühinguga enne tehingut

Registrikaart, avalik toimik, põhikiri ja osanike nimekiri – enne, kui midagi koostatakse. Põhikiri otsustab, kas osa müük vajab nõusolekut, kas sellega kaasneb ostueesõigus ja kas notarist saab loobuda, ning registrist näeb tegelikke kasusaajaid ja võimalikku maksuvõlga. Seejärel saate kirjaliku töö ulatuse ja kindla tasu.

02

Tuvastame kõik osalejad, üks kord

Oleme rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses kohustatud isik, seega tuvastatakse iga osanik, tegelik kasusaaja ja allkirjastaja ning teda kontrollitakse ELi, ÜRO, Ühendkuningriigi ja USA sanktsiooninimekirjade vastu enne lepingu sõlmimist. Notaritele kehtib sama seadus, nii et meie koostatud toimik vastab ka nende küsimustele.

03

Koostame dokumendid notarile ja registripidajale

Osa ostu-müügileping, osanike otsused, uus põhikiri, juhatuse liikme nõusolek ja vajaduse korral volikiri. Välisriigi avalikud dokumendid peavad olema apostilliga või legaliseeritud, kui välisleping ei sätesta teisiti, ning osalejale, kes ei mõista notariaalakti keelt, see tõlgitakse – vastasel juhul on tõestamine tühine (notariaadiseaduse § 56 lg 1, § 17 lg 2).

04

Allkirjastage seal, kus te olete

Broneerime aja Tallinna notari juures ja valmistame iga osaleja ette kaugtõestamiseks videosilla vahendusel või korraldame volikirja selles vormis, mida tehing nõuab. Notarit mittevajavad avaldused allkirjastatakse digitaalselt ettevõtjaportaalis.

05

Register, tegelikud kasusaajad ja pangad

Registripidaja vaatab avalduse läbi viie tööpäeva jooksul (äriregistri seaduse § 41 lg 3). Tehinguga muutunud tegeliku kasusaaja andmed esitatakse 30 päeva jooksul alates päevast, mil äriühing muudatusest teada sai (RahaPTS § 77 lg 5). Samasse paketti valmistame ette teate äriühingu pankadele, sest uus omanik või juhatuse liige on ka nende jaoks KYC-sündmus.

06

Hoiame struktuuri ajakohasena või lõpetame selle korrektselt

Majandusaasta aruanne kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, millega koos kinnitatakse ka tegeliku kasusaaja andmed (äriseadustiku § 179 lg 4, RahaPTS § 77 lg 6). Kui äriühing on oma eesmärgi täitnud, viime läbi likvideerimise seadusjärgseid ooteaegu järgides või taotleme registrist kustutamist avalduse alusel, kui äriühing ei alustanudki tegevust (äriregistri seaduse § 63).

Juhatuse liikme vahetuse otsustavad osanikud ja selleks on vaja uue liikme nõusolekut (§ 184 lg 1); kui hääletatakse koosolekul, allkirjastab protokolli registrisse kantud juhatuse liige või osanik notariaalselt või digitaalselt (§ 184 lg 1²). Äriseadustik nõuab üksnes, et juhatuse liige oleks täielikult teovõimeline füüsiline isik, kes ei pea olema osanik (§ 180 lg 2), ega sea elukoha nõuet. Seadus reguleerib hoopis aadressi: äriühing, mille aadress on välismaal, peab määrama Eestis kontaktisiku, ja kontaktisikuna võib tegutseda üksnes notar, Eesti Advokatuuri liige, vandeaudiitor või audiitorettevõtja, mitteresidendi maksuesindaja või tegevusloaga usaldushaldus- ja äriühinguteenuse pakkuja (äriregistri seaduse § 24 lg 2 ja 4). Kontaktisikut määramata jätnud äriühingu võib registrist kustutada (§ 62).

Kontserni jaoks on esimene küsimus, kas tütarühing või filiaal. Välismaa äriühingule kuuluv Eesti osaühing on eraldi juriidiline isik, mille osanik ei vastuta isiklikult selle kohustuste eest (§ 135 lg 2). Filiaal ei ole juriidiline isik: selle eest vastutab välismaa äriühing, filiaali kohta peetakse eraldi raamatupidamist ja emaühingu majandusaasta aruanne tuleb esitada Eesti registrile, välja arvatud juhul, kui tegemist on EMP äriühinguga, kelle aruanne on juba kättesaadav ELi äriregistrite ühendamise süsteemi kaudu (§ 384 lg 2, § 388). Struktuuri tipus saab Eesti valdusühing, mis saab dividendi teises EMP riigis või Šveitsis residendist ja seal maksustatud tütarühingult, milles tal oli sel ajal vähemalt 10-protsendiline osalus, selle dividendi edasi jaotada ilma Eesti jaotatud kasumi tulumaksuta (tulumaksuseaduse § 50 lg 1¹).

Põhikirjal ja osanike lepingul on erinev ülesanne. Põhikiri seob äriühingut ja iga tulevast osanikku ning asub registri avalikus toimikus kõigile lugemiseks (äriregistri seaduse § 26 lg 1 p 8). Osanike leping seob üksnes selle allkirjastanuid (võlaõigusseaduse § 8 lg 2) ja jääb konfidentsiaalseks. Seega kuulub võõrandamispiirang, mis peab kehtima ka järgmise ostja suhtes, põhikirja, kus selle kehtestamiseks on vaja kõigi osanike nõusolekut, kui põhikiri ei sätesta teisiti (§ 149 lg 3), samas kui vesting-, patiseisu- ja väljumistingimused on tavaliselt osanike lepingus.

Teenused, mida pakume ettevõtte asutamisel ja ühingu muudatustes:

  • Eesti osaühingu asutamine ettevõtjaportaalis või notari juures
  • Valdusstruktuurid ja välismaa äriühingute tütarühingud Eestis
  • Välismaa äriühingu filiaali registreerimine Eestis
  • Põhikiri, mis on koostatud selle järgi, kuidas äriühingut tegelikult juhitakse
  • Osanike lepingud: vesting, patiseis, drag-along, tag-along ja väljumistingimused
  • Osaühingu osa müük ja võõrandamine, notariga või ilma
  • Kaugallkirjastamine: notariaaltoimingud videosilla vahendusel ja välismaal kasutamiseks koostatud volikirjad
  • Juhatuse liikme vahetus, tagasikutsumine ja tagasiastumine ning sellele järgnevad registrikanded
  • Osakapitali suurendamine, sealhulgas mitterahalised sissemaksed ja osanike nõuete tasaarvestamine
  • Tegeliku kasusaaja andmete esitamine ja nende ajakohastamine 30 päeva jooksul pärast iga muudatust
  • Valmis (riiuli)firma ost, mille registritoimik kontrollitakse enne allkirjastamist
  • Äriregistri seaduse nõuetele vastav kontaktisik, kui äriühingu aadress on välismaal
  • Lõpetamine, likvideerimine ja äriregistrist kustutamine
  • Tehingud teise ELi riigi vastaspoolega koostöös partneradvokaadibüroodega ühe lepingu alusel

Korduma kippuvad küsimused

Nelja sammuga. Kõigepealt põhikiri: see otsustab, kas teistel osanikel on ostueesõigus, mis kestab osa müümisel kõrvalisele isikule vaikimisi ühe kuu, ja kas keegi peab andma nõusoleku, sest põhikirjaga nõutud nõusolekuta tehtud võõrandamine on tühine (äriseadustiku § 149 lg 2 ja 3). Seejärel leping ja võõrandamine ise Eesti notari juures, kohapeal või videosilla vahendusel (§ 149 lg 4). Notar teavitab registrit kahe päeva jooksul ja ostja on osanik alates sellest, kui see on kantud osanike nimekirja (§ 149 lg 4¹). Lõpuks esitab äriühing uued tegeliku kasusaaja andmed 30 päeva jooksul alates muudatusest teada saamisest (RahaPTS § 77 lg 5) ja teavitab oma panku.

Jah, kui kõik kolm tingimust on täidetud: osakapital on vähemalt 10 000 eurot, see on täielikult sisse makstud ja põhikirjas on notariaalsest vormist loobutud otsusega, mille poolt hääletavad kõik osanikud (äriseadustiku § 149 lg 6). Võõrandamine tehakse siis vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, see jõustub, kui ühingut on teavitatud ja võõrandamist tõendatud, ning juhatus ajakohastab osanike nimekirja (§ 150 lg 1 ja 3). Osaühingu väikseim osa on üks sent (§ 148 lg 1), nii et mõne euro suuruse osakapitaliga asutatud äriühing saab notariaalsest vormist loobuda alles siis, kui ta on suurendanud osakapitali vähemalt 10 000 euroni ja selle sisse maksnud.

Mitte tingimata. Kaugtõestamine toimub videosilla vahendusel e-notari keskkonnas ning Notarite Koda loetleb selle all tehtavate toimingute hulgas osa müügi ja pantimise, äriühingu asutamise ja volikirjad osalejatele, kes saavad end digitaalselt tuvastada ja allkirjastada; otsuse teeb notar igal juhtumil eraldi. Digitaalse isikutunnistuseta on lahenduseks volikiri. Notariaalse tehingu jaoks peab see ise olema notariaalne (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lg 3) ning ministri määrusega kehtestatud loetelus nimetatud välisriigi ametiisiku kinnitatud volikiri koos apostilli või legaliseerimisega loetakse võrdseks Eesti notari kinnitatud volikirjaga (notariaadiseaduse § 57 lg 1). Mis ei toimi, on võõrandamise allkirjastamine välisriigi notari juures, sest välisriigis tehtud notariaaltoiming ei täida Eesti notariaalse vormi nõuet, kui välisleping ei sätesta teisiti (§ 56 lg 4). Kui te eesti keelt ei mõista, tõlgitakse akt teile, ja vastasel juhul on tõestamine tühine (§ 17 lg 2).

Otsustavad osanikud või nõukogu, kui see on olemas, ja uus liige annab nõusoleku (äriseadustiku § 184 lg 1). Kui hääletatakse koosolekul, allkirjastab protokolli registrisse kantud juhatuse liige või osanik notariaalselt või digitaalselt (§ 184 lg 1²). Seejärel allkirjastab uus liige registriavalduse isiklikult ja kinnitab, et seadus ei takista tal juhatuse liikmeks olemist (§ 144 lg 3). Avaldus allkirjastatakse digitaalselt ettevõtjaportaalis või kinnitatakse notariaalselt ning välisriigis kinnitatud allkiri vajab apostilli või legaliseerimist, kui välisleping ei sätesta teisiti (äriregistri seaduse § 40 lg 1). Riigilõiv on 25 eurot ja registripidaja vaatab avalduse läbi viie tööpäeva jooksul (§ 41 lg 3). Juhatuse liige ei pea elama Eestis, kuid äriühing, mille aadress on välismaal, peab määrama siin kontaktisiku (§ 24 lg 2).

Võimalusi on kaks, olenevalt ühingu minevikust. Osaühing, mis ei ole kunagi tegevust alustanud, võib taotleda registrist kustutamist, kui seda kinnitavad kõik juhatuse liikmed ja kõik osanikud (äriregistri seaduse § 63). Iga muu äriühing läbib likvideerimise: lõpetamisotsus vähemalt kahe kolmandikuga häältest, likvideerijateks juhatuse liikmed, kui ei määrata kedagi teist, teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja neli kuud võlausaldajatele nõuete esitamiseks (äriseadustiku § 202 lg 1, § 206 lg 1, § 212, § 213). Vara võib jaotada ja kustutamist taotleda mitte varem kui kuus kuud pärast lõpetamise registrisse kandmist ja teate avaldamist (§ 216 lg 2, § 218 lg 1) ning kustutamisel endal riigilõivu ei ole. Äriühing, mis ei suuda oma võlgu tasuda, kuulub likvideerimise asemel pankrotimenetlusse: kui maksejõuetus ei ole ajutine, peab juhatus esitama pankrotiavalduse hiljemalt 20 päeva jooksul pärast maksejõuetuse ilmnemist (§ 180 lg 5¹).

Selle ostmine on osa võõrandamine ja juhatuse liikme vahetus, nii et notari nõue kehtib samamoodi nagu iga muu osa müügi puhul (äriseadustiku § 149 lg 4), samuti tegeliku kasusaaja andmete ajakohastamine 30 päeva jooksul (RahaPTS § 77 lg 5). Mis võidetakse ajas, võib kaotsi minna ajaloos, sest äriühinguga tuleb kaasa kõik, mille ta on allkirjastanud, esitanud või võlgu jäänud. Loeme enne teie allkirja läbi registrikaardi, avaliku toimiku, majandusaasta aruanded ja maksuvõla andmed. Kui kõik asutajad saavad digitaalselt allkirjastada, on ettevõtjaportaalis asutatud uus osaühing sageli puhtam tee ja registripidaja vaatab avalduse läbi viie tööpäeva jooksul (äriregistri seaduse § 41 lg 3).

Koos registreerimisavaldusega, seejärel 30 päeva jooksul alates päevast, mil äriühing mis tahes muudatusest teada sai, ning aastal, mil muudatusi ei olnud, kinnitatakse andmed majandusaasta aruande esitamisel (RahaPTS § 77 lg 4, 5 ja 6). Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes omandi või muul viisil lõplikult ühingut kontrollib; kui sellist isikut ei õnnestu tuvastada, siis isik, kelle otsene või kaudne osalus ületab 25 protsenti (§ 9 lg 1 ja 2). Andmeid hoiab juhatus ja osanikud peavad andma talle neile teadaoleva teabe (§ 76). Kui andmed jäävad esitamata, nõuab registripidaja nende esitamist ja äriühingul on siis aega kümme tööpäeva (§ 77²).

Tavaliselt jah, sest neil on erinev ülesanne. Põhikiri seob äriühingut ja iga tulevast osanikku ning asub registri avalikus toimikus (äriregistri seaduse § 26 lg 1 p 8). Osanike leping seob neid, kes selle allkirjastavad (võlaõigusseaduse § 8 lg 2), ja jääb konfidentsiaalseks, mistõttu lähevad tavaliselt sinna vesting-, patiseisu-, drag-along- ja väljumistingimused. Kõik, mis peab kehtima ka osa järgmise ostja suhtes, näiteks nõusoleku nõue, kuulub põhikirja, ja põhikirjaga nõutud nõusolekuta tehtud võõrandamine on tühine (äriseadustiku § 149 lg 3).

Kirjeldage oma ülesannet. Vastame ühe tööpäeva jooksul.

Averium teeb ära ühinguõigusliku töö, mida Eesti äriühing pärast asutamist vajab – osa müük, juhatuse vahetus, osakapital ja lõpetamine – ning ütleb juba esimeses vestluses, kas teie tehing üldse notarit vajab.

Alina Grigorjeva

Alina Grigorjeva

Asutaja ja õigusvaldkonna juht

Aleksejs Pravotorovs

Aleksejs Pravotorovs

Operatsioonijuht

Andres Aarelo

Andres Aarelo

Äriarendusjuht

Dmitri Grigorjev

Dmitri Grigorjev

Finants- ja maksuvaldkonna juht

Valdkonnajuhtide kõrval tegelevad ühingu-, regulatsiooni- ja vaidlusasjadega kolm vanemjuristi.

Kirjeldage
oma ülesannet

Kirjutage, mida on vaja teha ja mis tähtajaks. Vastame ühe tööpäeva jooksul ja lepime kokku täpsustava kõne.