Eesti ettevõtte majandusaasta aruanne: tähtaeg 30. juuni, trahvid ja allkirjastaja

Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile ettevõtjaportaali kaudu kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Kui majandusaasta on kalendriaasta, tuli 2025. aasta aruanne esitada 30. juuniks 2026 ja 2026. aasta aruanne tuleb esitada 30. juuniks 2027. Kohustus ei sõltu käibest: ilma ühegi tehinguta ettevõte esitab samaks tähtpäevaks nullaruande. Uue ettevõtte esimene majandusaasta võib olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid mitte pikem kui 18 kuud.

Alates 1. veebruarist 2023 reguleerib registripidaja järelevalvet eraldi äriregistri seadus ning hilinemisele järgnevad tegelikud sanktsioonid:

• Hoiatus uue tähtajaga – registripidaja määrab registrist kustutamise hoiatusega tähtaja aruande esitamiseks ja võib hoiatuse saata automaatselt kohe pärast seadusliku tähtaja möödumist.
• Trahv – kuni 3200 eurot, mille võib määrata nii ettevõttele kui ka juhatuse liikmele isiklikult ilma eelneva hoiatuseta. Trahvi võib määrata korduvalt kuni aruande esitamiseni.
• Sundkorras registrist kustutamine – kui aruannet ei esitata hoiatuses märgitud tähtajaks ja seaduses ettenähtud tähtpäevast on möödunud vähemalt kolm kuud, võib ettevõtte registrist kustutada. Registrisse ennistamist saab taotleda kolme aasta jooksul, esitades puuduvad aruanded ja osanike otsuse ennistamise kohta.

Pankade jaoks on hilinenud aruanne sage põhjus KYC-päringuks: ettevõtte andmed registris on avalikud ja pank näeb neid.

• Koostab juhatus. Allkirjastab vähemalt üks juhatuse liige elektrooniliselt ettevõtjaportaalis.
• Kinnitavad osanikud – üldkoosoleku või ainuosaniku otsusega. Juhatus esitab kinnitatud aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga.
• Vandeaudiitor – kui ettevõte ületab auditi või ülevaatuse piirmäärad (vt allpool).

Ettevõtjaportaalis saab aruannet allkirjastada ainult Eesti e-identiteediga: ID-kaardiga (sh e-residendi digi-ID), Mobiil-ID või Smart-ID-ga. Juhatuse liikmel, kellel neid ei ole, on kaks võimalust: taotleda e-residentsust (otsus tehakse 30 päeva jooksul ja kaart jõuab väljastuskohta veel 2-5 nädalaga) või esitada aruanne notari kaudu.

Audit on kohustuslik, kui aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad piirmäärasid: müügitulu 5 miljonit eurot, varad 2,5 miljonit eurot, 50 töötajat – või vähemalt üks kõrgematest piirmääradest: müügitulu 15 miljonit eurot, varad 7,5 miljonit eurot, 180 töötajat. Kohustuslik ülevaatus (kergem vorm) kehtib, kui kaks kolmest ületavad piirmäärasid: müügitulu 2 miljonit eurot, varad 1 miljon eurot, 24 töötajat – või üks kõrgematest: müügitulu 6 miljonit eurot, varad 3 miljonit eurot, 72 töötajat. Enamik väikeettevõtteid jääb piirmääradest allapoole, kuid kiire kasvu korral tasub seda igal aastal kontrollida.

Register liigub andmepõhiste aruannete poole: käsitsi sisestamise asemel liiguvad aruande andmed otse raamatupidamistarkvarast. Kontrollige, kas teie tarkvara sellist ülekannet toetab.

• Aasta dokumendid puuduvad – ettevõte pidas raamatupidamist peas. Raamatupidamise taastamine maksab rohkem kui aasta jooksev arvestus.
• Osanikule antud laenud on vormistamata – aruandes on need näha ja Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitab küsimusi: osanikule antud laenult võib tekkida tulumaksukohustus kui varjatud kasumieraldiselt.
• Netovara on alla poole osakapitalist – osanikud peavad otsustama osakapitali vähendamise või suurendamise, muude abinõude, ettevõtte lõpetamise või pankrotiavalduse esitamise. Selle eiramine tähendab juhatuse liikmetele isiklikku vastutust ettevõttele tekitatud kahju eest.